Lahendused

Diiselgeneraatoriga võib samasse ruumi paigutada kuni 3000L diiselkütust. Kui vajadused on suuremad siis tuleb mõelda eraldi kütuse ladustamise ruumile, mis on eraldi tuletõkke tsooniks või hoopis maa-alusele kütusemahutile. Kõikidel juhtudel peab mahutipargi täitmine toimuma ruumist väljaspoolt. Ruumis paikneva mahuti või mahutite kogumi korral on kõige mõistlikum kasutada 2 tollist torustikku ja see lõpetada välisseinal või tankimiskapis 2 tollise nn Snap-Lock otsikuga.

Maa-aluste mahutite puhul kasutatakse juba 3 tollist torustikku ja tankimine toimub sarnase 3 tollise terminaliga Kam-Lock.

Kindlasti peab olema välja ehitatud mahuti õhutustorustik ja see omakorda lõpetatud vihmakattega õhutusotsikuga milles on samuti leegi võrk. Tankimisauto operaator ei pruugi teada kui palju on teie mahutis ruumi üle ja seetõttu peab tankimisotsiku kõrvale paigaldama ületäite anduri pistiku, mille külge tankimisaouto operaator ühendab ületäite signaali otsa. Ületäite andur annab kütusepumbale seiskamissignaali kui mahuti on täis.

Nii sisepaigaldusel kui maa-aluste mahutite puhul peab olema mahuti topeltkestaga. Sisepaigaldusel on enamasti mahutitel visuaalne lekke andur aga maa-alustel kasutatakse kahe kesta vahel lekke tuvastamiseks glükooli või suruõhku ning lekke teavitus peab jõudma hooneautomaatikasse.

Maa-alune mahuti vajab veel lisaks ülesõste jõu kompenseerimiseks vasturaskust mahuti all või raskusplaati mahuti peal, muidu kerkib mahuti kõrge veetaseme puhul nagu allvelaev merest.

Näiteks 10000L mahuti mis ise kaalub 2000kg vajab tasakaalustuseks 8000kg raskust. Paigaldusviis ja normid ei erine tanklates maa-aluste mahutite paigaldusest nii mahuti kui torustike ning signaalide poolest.

Kerge kütteõli kasutamine rikub kütusepumpa ja kohustub tegema õlivahetust 2 korda tihedamini ning tema energeetiline väärtus (kulu kWh kohta) on palju madalam kui diiselkütusel. Seega hoiduge kerge kütteõli kasutamisest diiselgeneraatorites –
pikas perspektiivis läheb see palju kallimaks!

Maa-alused mahutid –
ESTANC

Mahutid ruumi paigalduseks –
ROTH

Kuna diiselgeneraator ise ringi ei sõida, siis puhutakse jahutusõhk radiaatorist välja, mitte ei tõmmata sisse! Generaatori ruumis peab olema piisav õhuvahetus, et viia välja mootori poolt tekitatud soojus (radiaator ning mootori korpus) ja generaatori mähiste soojuskiirgus. Lisaks vajame mootorile veel põlemisõhku! Seega vajame ventilatsiooniava põlemisõhu ja jahutusõhu sissevõtuks ning sooja õhu väljaviskeks. Miinimumprogramm siinjuures on avad, mis ei tohi olla väiksemad jahutusradiaatori pindalast! Sisenev õhuava peaks olema isegi suurem, sest sealt võtame sisse samuti mootori põlemisõhu. Silmas peab pidama, et ventilatsiooniavade ette paigaldame ventilatsioonirestid, mis peavad takistama õhuvooluga sademete sattumist ruumi. Kui õhu kiirus ventilatsiooniavas kasvab üle 2m/s, siis tõmmatakse osa sademeid samuti ruumi. Sellekohased andmed on tavaliselt ventilatsiooniresti tootja poolt saadaval! Eurovent normi järgi on õhuvõtul lubatud õhu liikumiskiirus resti otsepinnas 2,7m/s ja vee läbilaskvus sellele kiirusel 2%

Jätkame näitega 100kVA diiselgeneraatori abil – radiaatori mõõtmed 770x620mm ja radiaatori ventilaatori tootlikus 3,7m3/s.

• Miinimumprogrammina ei soovita siin kasutada ava vähem kui 800x800mm aga ava pindala on sel juhul 0,64m2 ja õhu kiirus avas 5,78m/s. Sellise õhukiiruse juures satub 10% sademetest juba ruumi! Üle 5 m/s õhu kiirus paneb ventilatsiooniseadmed juba ise ka lisa müra tegema.
• Normaalne ventilatsiooniava jätaks õhu kiiruseks 2,7m/s, mil ainult 2% sademetest satub ruumi ja ava pindalaks kõnealuse masina puhul peab olema 1,37m2 sobilik näiteks avad 1200x1200mm.
• Loomulikult võivad avad olla piklikud või ümarad, pindala peab klappima ja siin kehtib reegel, et suurem on parem!

Kui me ei soovi ruumi talvel välistemperatuuriga ühel tasemel hoida, siis paigaldame ventilatsiooniavade sisekülgedele soojustatud ventilatsiooniklapid. Klappe avab diiselgeneraator oma automaatikaga ja avamiseks on kõige levinumad Belimo vedrutagastusega klapiajamid nii, et vedru avab ja pinge suleb – seadme käivitusel on vaja avasid kiiresti lahti saada!

Kindlasti peab jahutusradiaator olema seotud otseselt väljuva ventilatsiooniavaga, kas vastava kanali või pehme ühenduse abil. Vastasel korral tekib ümber radiaatori õhu retsirkulatsioon ja seadme ruum kuumeneb kiiresti üle. Ideaalis on õhu väljaviskeava ja sissevõtu ava vastasseintes või vähemalt mitte samas seinas! Samasse seina paigutatud avade puhul tekib retsirkulatsioon kergesti välisseina avade vahel ja palaval suvepäeval töötava diiselgeneraatori seiskumine ületemperatuuriga on kerge juhtuma. Jahutust ei taha üksi mootori radiaator, vaid samuti generaatori mähised ja mootori korpus! Juhul, kui diiselgeneraatori jahutusradiaator ei ole seadme küljes ja on viidud generaatori ruumist välja (näiteks horisontaalne suurem radiaator), siis peame tagama piisava õhuvahetuse, et eemaldada mootori korpuse ja generaatori mähiste soojuskoormuse. Selleks tuleb õhuvahetus tekitada elektriventilaatoritega – meie kliimas piisab 10kW sooja väljaviimiseks õhuvahetusest 1m3/sek. Näiteks 100kVA diiselgeneraatori mootori korpus kiirgab ca. 10kW soojust ja generaatori mähised 8,5kW – õhuvahetus 1,8m3/s.

Kui autodel poleks summuteid siis oleks maa ja ilm korralikku lärmi täis, sama kehtib ka diiselgeneraatorite puhul. Summutite valikuid on palju:

•  -9dB resonaator – kasutatakse koos teise summutiga ja annab minimaalse summutuse heitgaaside süsteemile;
• -29dB elurajooni summuti – tõhus summuti ja enamusel juhtudel piisav;
• -40dB kriitiline summuti – äärmiselt tõhus summuti heade tulemuste saavutamiseks, näiteks haiglates.

Peale selle peab mootori väljalaske kollektorist/turbost minema heitgaas summutisse ja sealt generaatori ruumist välja. Heitgaaside süsteemides võib diiselmootori puhul kasutada ainult happekindlast terasest (AISI-316), sest kui heitgaas jahtub kastepunktini siis tekib kondensaadina väävel- ja lämmastikhape!

Heitgaasi torustikule kehtivad samad normid kui teistele põlemisgaasidelegi aga silmas peab pidama heitgaasi temperatuuri ning seda, et diiselgeneraatori korstna puhul pole tegemist tõmbe korstna vaid survegaaside korstnaga! Ühe lahendusena võib kasutada hoone välisfassaadil poleeritud teraslehega kaetud isoleeritud moodul korstnaid aga peab olema vastavuses survegaasidega töötamiseks ettenähtud määrusega – EN 1856-1:2003-06

Nõuandeid heitgaasi torustiku planeerimisel:

• Kõige lihtsam lahendus on viia heitgaas välja jahutusradiaatori kohalt, läbi seina ja lõpetada toru 30cm seinast lõigatuna 45° all. Radiaatorist väljuv õhk võtab heitgaasi kaasa ja hajutab.
• Heitgaasi toru ots või korstna ava peab olema lähimast lahtikäivast aknast vähemalt 6m kaugusel.
• Vertikaalselt üles minev korsten peab tõusma katuse parapeti äärest kõrgemale vähemalt 80cm.
• Vetikaalsetele korstnatele peab olema sademete kogumis tasku ja selle tühjendamise võimalus.

Kui heitgaasi torustikule oleme paigaldanud vähemalt -29dB summuti siis üsna ilmselgelt kõige rohkem müra eraldub ventilatsiooni väljapuhke avast. Müranivoo diiselgeneraatori ruumis on 100-110dB ja sellest jõuab tavaliselt läbi ventilatsiooniava välja 90-95dB, mõõdetuna 1m kauguselt! Vastavalt Sotsiaalministri 4. Märtsi 2002.a. määrusele nr.42, avaldatud RTL 2002,38,511 tehnoseadmete müra normtasemed hoonetes ja hoonete välisterritooriumil, on müratasemed meil selgelt normitud! Tavaliselt on need öösel 35dB ja päeval 45dB mõõdetud kõrvalasuva eluhoone aknast 1m kauguselt. Kui tegemist on tööstuspiirkonnaga või seda müra kuulavad vaid hundid metsas siis pole mürasummutus kriitiline. Kui diiselgeneraator on paigaldatud elurajooni vahetusse lähedusse või lausa kõrvalkrundile, on kaebused mürareostusele kerged tulema, sealt edasi ettekirjutuste ja trahvideni välja. Üks mooduseid on ehitada müratõkke seinu nagu oleme harjunud nägema kiirteede ääres aga elurajooni need kindlasti ei sobi.

Parim järgiproovitud lahendus on ventilatsiooniavadesse paigutatavad plaatsummutid. Igasugused filtrid takistavad õhu liikumist ja ummistuvad kergesti. Plaatsummutid kujutavad endast akustilise villa plaate paksusega 100 või 200mm ja plaatide vahele jäävaid õhuvahesid 100mm. Sellega kahaneb ventilatsiooniava 2-3 korda ja kuna õhukiiruse vähendamine avas on üks meie eesmärke, siis peame suurendama ventilatsiooniavade pindala 2-3 korda!!!

Plaatsummuti tõhusaim tööpikkus on 1500mm, jah vajame lisa ruumi mõõtmetelt. Plaatsummuti pikendamine veelgi eriti lisaväärtust ei anna, pigem on siis juba mõistlik tekitada 2 summutus kambrit 1m tööosaga ja vahe nende vahel 1m.